Antibiootikumidest

Mis on antibiootikumid?
Antibiootikumid on sünteetilised või looduslikud antibakteriaalsed ained, ehk lihtsamalt öeldes preparaadid, mis surmavad elusorganisme. Esimese antibiootikumi – penitsilliini – leiutas 1928. aastal Alexander Fleming.
Antibiootikumid liigitatakse:
• kitsa toimespektriga antibiootikumideks – need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist;
• laia toimespektriga antibiootikumideks – need toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu.
Viirustele (nagu näiteks gripp ja erinevad külmetushaigused) antibiootikumid ei mõju.

Milline on antibiootikumide mõju?
Haiguseid, mis kunagi lõppesid surmaga, ravitakse nüüdseks juba pikka aega antibiootikumidega ning seetõttu on nende olulisus meditsiinis väga suur.
Teisalt mõjuvad antibiootikumid organismile ka negatiivselt.
Nagu igal ravimil, võivad ka antibiootikumide kasutamisel tekkida kõrvalnähud. Siia võib loetleda kõhulahtisuse, iivelduse, uimasuse, pearingluse, nõrkuse, nahalööbe, sügeluse, unehäired, pisaratevoolu ja muud.
Suurimaid kõrvaltoimeid on see, et antibiootikumid hävitavad kehas kasulikke baktereid, millest olulisimaid on piimhappebakterid. Seetõttu võib pärast antibiootikumide kasutamist organismis hakata vohama pärmseen (candida albicans). Kandidoosi ehk pärmseene sündroomi tunnuseks on seedimishäired, suguelundite seenpõletik, tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus jmt.
Antibiootikume ei tohiks kasutada liiga sageli, ega ka ravikuuri pooleli jätta, kuna nii võib tekkida resistentsus. See tähendab, et bakterid harjuvad teatud antibiootikumiga ning ei allu hiljem samale ravile. Tulemuseks on haiguse ravimine veelgi tugevamate preparaatidega (näiteks põskkoopapõletiku korral). Lõpuks võib tekkida multiresistentsus ehk olukord, kus bakter enam ühelegi antibiootikumile ei allu.

Mida tasub teada antibiootikumidest ja treeningutest?
Nagu eelnevalt kirjeldatud, on antibiootikumid organismile kurnava toimega. Seda silmas pidades on soovitatav oma immuunsüsteemi tugevdada ja ühtlasi taastada organismi mikrofloora piimhappebakterite või muude probiootikumide abil. Probiootikum tähendab tõlkes „elu poolt“. Kui kasutada antibiootikumkuuri ajal probiootikume, siis peab probiootikumi ja antibiootikumi manustamise vahele jääma vähemalt 3 tundi. Vastasel juhul ei ole nendest headest bakteritest kasu.
Esialgu tasuks treeningkavast välja jätta pikemad ja raskemad treeningud, et keha saaks hakata koormustega uuesti tasapisi harjuma. Tavapärase harjutamise juurde jõudmist toetab immuunsüsteemi turgutamine, mida saab edukalt teha korralikku ja kvaliteetset toitu süües. See tähendab, et oma menüüs tasuks oluliselt suurendada puuviljade, juurviljade, rohelise salati ja värskelt pressitud mahlade osakaalu. Neid rohkelt tarbides on jõud ja energia peagi kehas tagasi ning sportlikud eesmärgid kindlasti saavutatavad.