Logo

Jala ortopeedilised vajadused

Jala ortopeedilised vajadused

ALAPRONATSIOON - esineb tavaliselt kõrge pöiavõlvi korral, millega kaasneb pöia vähene liikuvus. Jooksu ajal asetub jalg maha välisservale, pöia sissepööret ja sujuvat rullumist üle pöia ei toimu. Kogu koormus langeb järsult jala välisküljele. Eeldab eriti põrutuskindlaid jalatseid.

ÜLEPRONATSIOON - esineb tavaliselt madala pöiavõlvi korral, millega kaasneb pöia liigne sissepoole pööramine enne äratõuget.

PÕRUTUSKINDLUS - jalatsi võime leevendada põrutust kokkupõrkel maapinnaga.

LIIKUVUSE KONTROLL - jalatsi võime piirata ülepronatsiooni s.o. jalalaba liigset sissepoole pöördumist enne äratõuget. Olgu öeldud, et 25% jooksjaid vaevab ülepronatsioon

RULLUVUS - liikumise omadus, mis iseloomustab jala mahaasetamisel jooksja keharaskuse sujuvat kandumist kannalt päkale.

STABIILSUS - jalatsi omadus hoida jalg fikseeritud asendis.

VAHETALD – peamiselt etüleenvinüülatsetaadist ja polüuretaanist vahekiht jalatsi tallas. Viimasel ajal kasutatakse eelmainitud materjalide asemel terve talla ulatuses ka õhkpatjade süsteeme, mille eesmärk on jalanõu põrutuskindlamaks muutmine.

LIIST - labajala kujuline vorm, mille ümber jalats konstrueeritakse. Jalatsid toimivad erinevalt, sõltuvalt liistust, millele nad on ehitatud. Põhimõtteliselt on olemas kolme erinevat tüüpi liiste, mille alusel toodetakse kolme erinevat tüüpi jalatseid.
1. Mokassiinliistuga jalatsi pealsed on talla all kokku õmmeldud ning on kõige paindlikuma konstruktsiooniga. Enimkasutatav variant.
2. Tahvelliistuga jalatsitel on täispikkusega fiiber- või kartongplaat liimitud vahetalla peale. See muudab jalatsi konstruktsiooni jäigemaks ja stabiilsemaks. Kasutatakse suhteliselt vähe.
3. Kombineeritud liistuga jalatsitel on fiiber- või kartongplaat kanna all, kuid talla esiosa on mokassiin-liistuga. See konstruktsioon tagab kannaosa stabiilsuse ja päkaosa painduvuse.
Jooksusussi konstruktsiooni tüübi kindlakstegemiseks eemaldatakse sisetald. Mokassiinliistuga sussil on talla keskel nähtav õmblus. Tahvelliistuga jalatsil ei ole nähtavat õmblust, kuid võid näha täispikkuses plaati. Kombineeritud liistuga jalatsil on õmblus talla esiosas ja tahvel talla tagaosas.

LIISTU KUJU - jalatsite liistud on vormitud kolmel erineval viisil, sobitamaks neid jooksja jala kujuga.
1. Sirge liistuga - parima toestusega jalatsid. Kasutatakse peamiselt tugevat fikseeritust vajavate jooksususside juures. Sirge liistuga sussid on parimad ülepronatsiooni korral.
2. Poolkõvera liistuga - jalatsid on parema tundlikkusega ja on enamasti mugavamad kui sirge liistuga jalatsid. See liist on enim kasutatav.
3. Kõvera liistuga - jalatsid on kõige tundlikumad ja painduvamad, kuid toestavad jalga kõige vähem. Kasutatakse peamiselt võistlussusside juures, kõverat liistu võib samuti leida osade kergete treeningsusside juures.

Enda jalatüübi kindlakstegemine tagab selle, et ostad õige jalatsi, millel on jalale ja biomehhaanilistele vajadustele sobivad omadused. Selleks, et teada saada millise liistuga jalatsite hulgast peaksid valima endale sobiva, oleks vaja teha nn. MÄRG TEST. Selleks kasta jalg vette ning seisa kõvale pinnasele, millele jääb nähtav jalajälg.

NORMAALNE JALG
Jala tunnused: pöiavõlv on normaalse kõrgusega, mis jätab sügava kõverusega jälje, kus kanna ja päkaosa on omavahel ühendatud.
Kirjeldus: normaalne jalg asetatakse kanna välisküljele, seejärel pöördub kergelt sissepoole, neelates põrutuse. Normaalse jala ja normaalse kaaluga jooksja biomehhaanika ei vaja tugevalt jalaasendit fikseerivat jalatsit.
Parim liist: poolkõver.
Parimad treeningjalatsid: stabiilsed, mõõdukalt toestatud ja pehmendatud.

MADALA PÖIAVÕLVIGA JALG
Jala tunnused: madal pöiavõlv ehk nn. lampjalg jätab peaaegu täisjälje, mis on kogu jalatalla kujuline.
Kirjeldus: selline jalajälg viitab enamasti ülepronatsiooniga jalale, mis asetatakse kanna välisküljele ja pöördub seejärel ülemääraselt sissepoole. Ajapikku võib see põhjustada mitmesuguseid süvenevaid kahjustusi.
Parim liist: sirge või poolkõver.
Parimad treeningjalatsid: fikseeritud jalaasendiga või stabiilsed, tugeva vahetalla ja toestusega jalatsid. Tuleb hoiduda liiga pehmetest ja kõvera liistuga jalatsitest, millel puudub stabiilsus ning jalaasendi fikseeritus.

KÕRGE PÖIAVÕLVIGA JALG
Jala tunnused: kõrge pöiavõlviga jalg jätab jälje, millel kanna ja päka vahel on väga kitsas ühendus.
Kirjeldus: kõrge pöiavõlviga jalga nimetatakse üldjuhul alapronatsiooniga ehk supinatsiooniga jalaks. Selline pöid ei pöördu äratõukel piisavalt sissepoole. Seetõttu ei toimu ka põrutust leevendavat pöia sujuvat rullumist kannalt varbale.
Parim liist: kõver.
Parimad treeningjalatsid: põrutuskindlad ja piisavalt painduvad, soodustamaks jala liikuvust. Hoiduma peaks väga tihedalt fikseeritud jalaasendiga jalatsitest, mis pärsivad jala liikuvust.

Peale jalatüübi kindlakstegemist tuleb sobitada oma jooksustiil ja biomehhaanilised vajadused ühele kolmest alljärgnevast treeningjalatsi kategooriast. Seejuures tuleb arvestada pinnasega (maantee, murdmaa, staadion jne.), millel treeningud peamiselt toimuma hakkavad. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt ülaltoodud kolme kategooriat.

_________________________________

1. TUGEVALT TOESTATUD JALATSID
Kirjeldus: kõige jäigemad, jalaasendi fikseeritusele orienteeritud jalatsid. Kujundatud leevendamaks ülepronatsiooni, üldjuhul rasked, kuid samas ka vastupidavad. Tehnoloogiasse võib kuuluda tallatugi, polüuretaanist vahetald ja süsinikkummist välistald. Tavaliselt on konstrueeritud sirgele liistule, mis tagab stabiilsuse ja maksimaalse kesktoestuse.
Need jalatsid peaks ostma jooksja:
• kel on probleeme ülepronatsiooniga ja kes paneb rõhku jalatsi vastupidavusele.
• kes muidu kannab ortopeedilisi jalanõusid ning soovib ka treeningsussile tugevat vahetalda ja sügavat kannakappi.
• kes on raskekaaluline ja vajab eriti vastupidavat ning jalaasendit fikseerivat jalatsit.
Sobivad madala pöiavõlviga jooksjale.

2. STABIILSED JALATSID
Kirjeldus: nendes jalanõudes on hästi ühendatud põrutuskindlus, toestus ja vastu-pidavus. Stabiilsuse tagamiseks on neil jalatsitel tihti rõhutatult hea toestus või kahe-kordse tihedusega vahetald. Tavaliselt on nad ehitatud poolkõverale liistule.
Need jalatsid peaks ostma jooksja:
• kes on keskmise kaaluga ja kel ei ole olnud tõsiseid probleeme pöia liikuvusega ning soovib vähese kesktoestuse ja hea vastupidavusega jalanõusid.
Sobivad normaalse pöiavõlviga jooksjale.

3. PÕRUTUSKINDLAD JALATSID
Kirjeldus: üldjuhul on neil kõige pehmem vahetald ja kõige väiksem kesktoestus. Nad on tavaliselt ehitatud poolkõverale või kõverale liistule, ergutamaks jala liikuvust, mis on abiks alapronatiooni (väheliikuva pöia) puhul.
Need jalatsid peaks ostma jooksja:
• kes harjutab regulaarselt ja kel ei ole probleeme ülepronatsiooniga.
• kellel on suurest kehakaalust ja vähese liikuvusega pöiast tingitud põlve-, puusa- ja seljavaegusi.